1
00:00:04,800 --> 00:00:09,000
On vaja, et inimene mõistaks,
et ta on maailma looja ja isand,

2
00:00:09,001 --> 00:00:13,400
et temal lasub vastutus
kogu õnnetuse eest Maal

3
00:00:13,401 --> 00:00:18,599
ja talle kuulub au kogu hea eest, mis on elus.
Romain Rollandi kirjast Maksim Gorkile.

4
00:00:18,600 --> 00:00:23,110
MEISTER CLAMECYST

5
00:00:23,111 --> 00:00:27,200
Aluseks võetud Romain Rollandi
romaan "Colas Breugnon (elame veel!)"

6
00:01:55,880 --> 00:02:01,240
Ei tea miks, mu sõbrad,
pakub mulle sellist rahuldust

7
00:02:01,241 --> 00:02:06,699
juua nagu täis karikast oma südamest
hea janutäis vanu mälestusi.

8
00:02:06,700 --> 00:02:15,520
Sest tühjad pisarad pole minu jaoks. Ei!
Ma räägin, mida nägin, mida ütlesin ja tegin.

9
00:02:16,520 --> 00:02:20,599
Minu nimi on Colas,
hüüdnimega Breugnon.

10
00:02:20,600 --> 00:02:26,360
Vana varblane burgundia soost,
tüse vaimult ja vatsalt.

11
00:02:27,940 --> 00:02:32,140
Minu naine, mu aare
on meie maja heategija.

12
00:02:32,141 --> 00:02:34,679
Ta ajab mind sageli marru,

13
00:02:34,680 --> 00:02:39,479
aga ma pole nii rumal, et sõnade
pärast kurvastada kasvõi hetkeks.

14
00:02:39,480 --> 00:02:44,780
Ta heidab mulle ette, et olen maias
ja armastan liialt pidusööke.

15
00:02:44,820 --> 00:02:50,059
Ma tõesti armastan kõike head:
head ninaesist, head veini,

16
00:02:50,060 --> 00:02:55,720
ilusaid lihalikke rõõme ja seda,
mida leiad unistustes.

17
00:02:56,060 --> 00:02:58,279
Ma olen kogu aeg näljane:

18
00:02:58,280 --> 00:03:04,240
mul hakkab sülg jooksma, kui näen
kaetud lauda, maad ja päikest.

19
00:03:07,340 --> 00:03:10,440
Kui hea on siinkandis elada!

20
00:03:10,441 --> 00:03:17,060
On hea see maa, kus ma
olen loodud ja kus elan.

21
00:03:19,773 --> 00:03:25,292
Ma olen Püha Anna vennaskonnast,
seega puusepp.

22
00:03:25,293 --> 00:03:28,680
Siin on kõik tehtud minu kätega.

23
00:03:28,800 --> 00:03:34,580
Mis võib olla parem, kui rõõm
täpse käe ja osavate sõrmede üle?

24
00:03:34,581 --> 00:03:38,779
Selle üle, et sünnib
habras kunstiteos.

25
00:03:38,780 --> 00:03:42,839
Oh, mu lapselapseke!
Väike kaval rebane!

26
00:03:42,840 --> 00:03:46,119
Nii kui mind näeb,
tormab tervitama.

27
00:03:46,120 --> 00:03:53,440
Ta teab, et mul on alati paunatäis lugusid.
Ta armastab neid mitte vähem kui mina.

28
00:04:02,860 --> 00:04:08,810
Hea on, tööriistad käes saagida,
hööveldada, koolutada.

29
00:04:09,447 --> 00:04:16,909
Äratada üles magav kaunitar. On vaid vaja
armastusega tungida tema puidust südamesse.

30
00:04:17,260 --> 00:04:22,220
Kui palju kujusid sisaldab puu.
Salajasi ja peidetuid.

31
00:04:23,460 --> 00:04:27,580
Vaatan neid ja noorus tuleb meelde.

32
00:04:27,880 --> 00:04:35,370
Hea oli kahekümneselt elada. Naistel olid
siis ilusamad ja lopsakamad rinnad.

33
00:04:35,600 --> 00:04:40,839
Aga meestel oli süda seal, kus peab,
ja kõik muu ka.

34
00:04:40,840 --> 00:04:44,390
Tänapäeval sellisest puust
inimesi ei tehta.

35
00:04:45,150 --> 00:04:52,440
Mu pääsuke, kus oled sa nüüd? Kui palju
aastaid juba pole ma sind näinud!

36
00:04:53,970 --> 00:05:00,699
Mis on jäänud järele su rõõmsast palgest,
salakavalast ilmest, mu pääsuke.

37
00:05:00,700 --> 00:05:06,160
Nüüd pole enam karta, et sa rebid välja
mu südame oma teravate hammastega.

38
00:05:06,380 --> 00:05:11,360
Aga kuidas nad oskasid tollal
naerda ja hammustada!

39
00:05:13,310 --> 00:05:20,130
Ükskord, see oli 35 aastat pärast meie
viimast kohtumist, nägin ma teda siiski.

40
00:05:20,493 --> 00:05:25,252
Ta ajas eeslit taga ja
karjus üle kogu tänava.

41
00:05:25,253 --> 00:05:31,330
Ma ütlesin: "Kogu maailma naiste seast
tunnen ma sinu ära suletud silmadega!"

42
00:05:31,720 --> 00:05:38,040
"Bruegnon," ütles ta, "sa oled ikka
sama lõksutaja." Aga mina vaatasin teda,

43
00:05:38,041 --> 00:05:42,990
hing jäi kinni ja ma
ei saanud sõna suust.

44
00:05:43,510 --> 00:05:48,880
Ja järsku ta ütles:
"Tead mis, ma ju armastasin sind siis."

45
00:05:56,290 --> 00:06:02,070
Armastas, aga mina arvasin,
et ta naerab minu üle.

46
00:06:34,480 --> 00:06:37,240
Oh seda rumalat noorust!

47
00:06:38,080 --> 00:06:44,999
Kui hea on mõelda, et olin kunagi nii rumal.
Kuidas see värskendab südant!

48
00:06:47,610 --> 00:06:50,380
"Suudle mind!" palus ta.

49
00:06:51,370 --> 00:06:58,400
Kui ma puudutasin tema vanu põski,
virvendas mul silmade ees soovist nutta.

50
00:06:58,401 --> 00:07:01,880
Aga pääsuke ütles mulle: "Okas!"

51
00:07:03,240 --> 00:07:06,960
Aga siis ma kuulsin
oma vanaeide häält.

52
00:07:06,961 --> 00:07:11,259
Ta vehkis kätega ja karjus,
et ma olen looder ja joodik

53
00:07:11,260 --> 00:07:15,060
ja et ma kiirustaks tellimustööga
isand hertsogi juurde:

54
00:07:15,061 --> 00:07:18,519
tema hiilguse poolt olla tuldud.

55
00:07:18,520 --> 00:07:24,420
Jaa, jaa! Räägitakse tõtt:
naise võtsid, vaikuse jätsid!

56
00:07:24,790 --> 00:07:29,100
Las kõõrutavad oma laulu,
aga mina lõõritan oma.

57
00:07:29,101 --> 00:07:33,440
Sinu auks, iludus! Ole terve!

58
00:07:34,840 --> 00:07:38,410
Mis see on? Mis see on?

59
00:07:39,060 --> 00:07:43,400
Meie sõber küree oskab jälle
tülitseda oma koguduse liikmetega.

60
00:07:43,600 --> 00:07:47,239
"Bruegnon, kas kuuled?" karjus ta.

61
00:07:47,240 --> 00:07:51,639
"Need logardid paluvad
pidevalt midagi jumalalt.

62
00:07:51,640 --> 00:07:56,319
Iga päev tüütavad mind ja
jumalat oma väljamõeldistega!

63
00:07:56,320 --> 00:08:02,229
Kui on põldudele soojust vaja,
siis aja pilved laiali - nisu vaja lõigata!

64
00:08:02,230 --> 00:08:05,320
Nüüd need rohutirtsud ja põrnikad!"

65
00:08:05,810 --> 00:08:10,770
Mind tema jutt lõbustas
ja pärast tõstsime klaase.

66
00:08:11,670 --> 00:08:17,170
Küree muidugi Issanda terviseks,
aga mina terve mõistuse auks.

67
00:08:17,453 --> 00:08:21,806
Kuid kogudus ei andnud alla
ja nad nõudsin oma pastorit.

68
00:08:26,746 --> 00:08:33,660
"Hulgused!" karjus küree. "Ma teenin
jumalat, aga mitte teid, saatana sigitisi!"

69
00:08:34,426 --> 00:08:39,211
"Jah," ütlesin mina.
"Pole nõmedamat käsitööd,

70
00:08:39,212 --> 00:08:44,990
kui taguda jumalikku tõde
nende paksunahaliste pähe."

71
00:09:02,133 --> 00:09:05,012
Oli patt istuda
sellisel hommikul toas

72
00:09:05,013 --> 00:09:10,020
ja ma läksin metsa koos
lapselapse ja oma õpipoisiga.

73
00:09:10,160 --> 00:09:15,006
Mul oli vaja tükk puud,
pehmet ja tihket.

74
00:09:16,560 --> 00:09:22,460
Ma olin valmis väsimatult paitama
nende külgi. Mulle on puu naisest kallim.

75
00:09:22,760 --> 00:09:24,990
Igaühel on oma kirg.

76
00:09:30,710 --> 00:09:36,099
Olles oma tegevusega hõivatud, ei pööranud
ma tähelepanu meile lähenevatele ratsanikele.

77
00:09:36,293 --> 00:09:39,663
Need olid meie hertsog
Nevers'i mehed.

78
00:09:39,666 --> 00:09:46,460
Nad sööstsid meie peale nagu röövlid,
väites, et me asume nende isanda valdustes.

79
00:09:46,640 --> 00:09:49,625
Me teadsime,
et see maa kuulub talle.

80
00:09:49,626 --> 00:09:55,980
Kuid üldse mitte ammu, tema kadunud isa
eluajal, käisime me vabalt mööda neid radu.

81
00:09:56,013 --> 00:10:04,132
Ma püüdsin selgitada sellele raudkolakale,
et meie isad ja vanaisad juba 300 aastat

82
00:10:04,133 --> 00:10:11,110
karjatasid siin, tegid heina, korjasid hagu.
Aga ta ei tahtnud midagi kuulda.

83
00:10:28,900 --> 00:10:35,960
Kui rahunesin, otsustasin minna lossi
tema hiilguse juurde, et otsida õiglust.

84
00:10:43,770 --> 00:10:49,380
Veerand sajandiga oli siia
kogunenud palju minu töid.

85
00:10:50,573 --> 00:10:57,919
Neil oli siin kurb ja ebamugav - mu
lapsukestel. Kujud olid rikutud ja lõhutud.

86
00:10:57,920 --> 00:11:04,880
Jaa, me noort hertsogit ei saa vanaga
võrreldagi ja ma mõistsin, et olin tulnud asjata.

87
00:11:11,253 --> 00:11:16,692
"Kas sa siis ei tea," ütles ta,
"et kõik Clamecys kuulub mulle?

88
00:11:16,693 --> 00:11:23,680
Maa, mets ja ka sina ise koos oma
nikerdustega, mida ma sinult ostan."

89
00:11:23,866 --> 00:11:28,330
Mis oli mul sellele vastata?
Ümberringi kõik naersid.

90
00:11:29,760 --> 00:11:37,440
Aga tema kuraasitab ja hakkab
tulistama arkebuusist minu kullakesi.

91
00:11:38,950 --> 00:11:46,270
Ma oleksin enda pannud nende kujukeste
asemele, mis olid elustunud minu käte all.

92
00:11:46,320 --> 00:11:50,825
Kuid inimene on tühisus,
püha on tema looming.

93
00:11:50,826 --> 00:11:55,310
Kolmekordne mõrtsukas on see,
kes tapab mõtted.

94
00:11:55,900 --> 00:12:01,500
Kuid siis juhtus see, mida ei võinud ette näha
ei hertsog ega tema joobnud kaaslased.

95
00:12:01,510 --> 00:12:05,554
Üks tema uhketest härrastest
veeres minu jalge ette.

96
00:12:05,555 --> 00:12:07,850
"Mis temaga on?" küsis hertsog.

97
00:12:07,960 --> 00:12:12,730
"Teie hiilgus, leidus teist märksa
täpsem laskur," ütlesin ma talle.

98
00:12:12,750 --> 00:12:17,320
Kes see siis on, kes?
- Katk, katk, teie hiilgus.

99
00:12:41,220 --> 00:12:48,125
Sõgenedes hirmust katku ja surma ees,
kaotasid inimesed viimse mõistuseraasu.

100
00:12:48,126 --> 00:12:52,209
Nad põletasid maha majad,
kus olid nii haiged kui terved.

101
00:12:52,210 --> 00:12:58,990
Teised peitsid end oma urgudes,
lõid kinni aknad, kartes üksteist kohata.

102
00:13:06,946 --> 00:13:10,980
Ma tundsin,
et mu laul on lauldud.

103
00:13:11,010 --> 00:13:18,370
Mind põletas palavik, külgedes torkis
ja mu soolikad pöörasid end pahupidi.

104
00:13:18,540 --> 00:13:23,580
Oh, kõikvõimas jumal,
miks sa karistad kahjutut inimest,

105
00:13:23,581 --> 00:13:28,560
kes pole sulle midagi teinud?
Miks sulle minu hing?

106
00:13:28,800 --> 00:13:34,660
Hiljem ma mõistsin, et ta ei kuule mind
ja et ma raiskan asjata aega.

107
00:13:35,493 --> 00:13:39,240
Ma ei tea, kui kaua ma
vedelesin selles kuuris.

108
00:13:39,241 --> 00:13:44,466
Aga siis, kui ma tõusin jalgadele ja
läksin välja, et hingata värsket õhku,

109
00:13:44,590 --> 00:13:46,890
ei tundnud ma Clamecyt ära.

110
00:13:48,680 --> 00:13:52,080
Ja siis ma hüüdsin inimestele:

111
00:13:52,081 --> 00:13:59,679
"Nii ei saa jätkuda, tulge välja,
me peame olema koos!

112
00:13:59,680 --> 00:14:03,880
Või on teilt püksid ära võetud,
et te istute toas?"

113
00:14:05,210 --> 00:14:09,990
Ja ma võitsin,
me olime jälle koos.

114
00:14:20,413 --> 00:14:23,332
Jaa, tõtt räägitakse:

115
00:14:23,333 --> 00:14:27,780
häda läheb härgadega,
aga tuleb hobustega!

116
00:14:28,290 --> 00:14:33,560
Olin just jõudnud mõelda, et kõik on möödas,
kui meie peale langes uus õnnetus.

117
00:14:33,706 --> 00:14:37,040
Meie väike lapselaps jäi haigeks.

118
00:14:37,041 --> 00:14:44,140
Palavikus hõõgudes hüüdis ta appi
ja rabeles nagu haavatud lind.

119
00:14:44,546 --> 00:14:48,200
Milline oli see öö,
ei suuda ma rääkida.

120
00:14:49,210 --> 00:14:55,880
Kas pole imelik, kuidas sa nii tugevalt
kiindud sellisesse väikesesse olevusse?

121
00:14:56,050 --> 00:15:00,310
Temaga koos on kõik hea,
isegi kõige halvem.

122
00:15:00,700 --> 00:15:04,990
Aga ilma temata pole sõna
otseses mõttes mitte midagi.

123
00:15:22,900 --> 00:15:28,780
Ma olin täiesti unustanud,
et jätsin haige eide üksi koju.

124
00:15:29,040 --> 00:15:33,680
Kell seinal tiksus juba
oma tasasel tiksumisel

125
00:15:33,681 --> 00:15:39,990
tema surmaeelseid minuteid, mil ta
silmade eest jooksis läbi kogu tema elu.

126
00:15:50,200 --> 00:15:56,560
Ainult palved tütretütre pääsemise eest
olid hoidnud teda veel siinilmas.

127
00:15:57,813 --> 00:16:03,812
Kes pani toime selle ime, ma ei tea,
aga lapselapse palavik hakkas alanema,

128
00:16:03,813 --> 00:16:11,720
hingamine rahunes nagu vaikne ojake
ja meie linnuke ärkas taas elule.

129
00:16:23,700 --> 00:16:30,999
Aga minu eit, lastes pea padjale vajuda,
ütles: "Nüüd võin ma minna."

130
00:16:33,800 --> 00:16:38,225
Ja kohe kadus valgus ta silmist,
palged vajusid lohku

131
00:16:38,226 --> 00:16:41,550
ning hetkega kustus hingamine.

132
00:16:43,140 --> 00:16:46,480
Kõik. Elu on möödas.

133
00:16:49,970 --> 00:16:56,679
Mõistate,
võib oma eite mitte armastada,

134
00:16:56,680 --> 00:17:02,140
tigetseda teineteise peale
tervelt kakskümmend viis aastat,

135
00:17:02,640 --> 00:17:11,131
aga hetkel, kui tema järele tuleb vikatimees,
tunnete te, kuidas miski pigistab teie kõri,

136
00:17:11,132 --> 00:17:14,745
nagu tükk teist endast
oleks lahti tulnud.

137
00:17:14,746 --> 00:17:23,290
Olgu ta ilutu, mis sest, et ta teid tihti
häbenes, armastate teda. Oh, issand!

138
00:17:41,610 --> 00:17:50,660
Päike on kadunud, ees on külmad.
See suli, pakane, jõudis isegi siia.

139
00:17:51,770 --> 00:17:57,412
Aeg on parim arst. Kaua saab taga
nutta seda, mida enam tagasi ei saa?!

140
00:17:57,413 --> 00:18:03,280
Elu on hea, mu sõbrad.
Ainuke häda, et ta on lühike.

141
00:18:03,300 --> 00:18:05,692
Ah, kuidas tahaks elada pikemalt.

142
00:18:05,693 --> 00:18:11,690
Mina, vana varblane, teaksin, kuidas
seda kasutada. Ja sõpru ei unustaks.

143
00:18:11,720 --> 00:18:14,990
Noh, lööme klaasid kokku!

144
00:18:16,690 --> 00:18:20,600
Jumal on tunnistaja,
me pole veel oma hea hertsogiga

145
00:18:20,651 --> 00:18:23,769
kokkuleppele jõudnud,
kelle oma on meil maa.

146
00:18:23,773 --> 00:18:26,880
Pole lubatud astuda tema aasale!

147
00:18:27,320 --> 00:18:33,439
Kui siin Prantsusmaal poleks meiesuguseid,
kes armastavad oma viinamarjaaedu ja põlde,

148
00:18:33,440 --> 00:18:36,699
milline oleks siis kuninga toidulaud?

149
00:18:38,010 --> 00:18:41,370
Õhtul kogunesime me
trahterisse "Kolm kruusi".

150
00:18:41,600 --> 00:18:46,409
Laua taga on alati kergem rääkida.
Ja vaat mis me välja mõtlesime!

151
00:18:46,410 --> 00:18:52,780
Vähe on meie hertsogit lihtsalt
õpetada! Vaja on ka ise lõbu saada.

152
00:18:53,786 --> 00:19:00,400
Me suundusime aasale, kandes oma õlgadel
kavalaid moodustisi - kinnikaetud kirveid.

153
00:19:00,405 --> 00:19:04,505
Kõik karjusid: "Paljastage pea,
elagu me hertsog hea!"

154
00:19:04,506 --> 00:19:09,420
Aga need tolvanid, kes valvasid aasa,
ei saanud loomulikult millestki sotti.

155
00:19:09,430 --> 00:19:13,770
Hüüetega - kus on härra hertsog -
peatasid nad meie protsessiooni.

156
00:19:13,800 --> 00:19:19,420
Naerdes vastasime:
"Me hea hertsog on meiega."

157
00:19:29,600 --> 00:19:34,990
Siis ilmus välja hertsog ise,
täies hiilguses.

158
00:19:35,000 --> 00:19:39,350
Aga mina ütlesin veelkord:
"Meie hertsog on meiega."

159
00:19:40,360 --> 00:19:44,773
Kohe märkas ta baldahiini
ja käskis katte ära rebida.

160
00:19:47,600 --> 00:19:50,505
On sarnane?
Minu meelest on sarnane.

161
00:19:50,506 --> 00:19:55,105
Nina on, tõele au andes, pisut pikavõitu,
aga las olla hertsog ninakas.

162
00:19:55,106 --> 00:19:59,169
Hertsog Nevers, nagu
hästikasvatatud inimene, mõistis kohe,

163
00:19:59,170 --> 00:20:01,970
et siin pole tal teha midagi.

164
00:20:02,013 --> 00:20:05,900
Aga meie? Me hakkasime
tähistama oma võitu.

165
00:20:05,910 --> 00:20:12,200
Me sõime, jõime, lõbutsesime terve päeva,
andmata armu oma taldadele ja kõridele.

166
00:20:48,999 --> 00:20:53,745
Voh, kuidas me näitasime,
et Clamecy inimesed oskavad olla

167
00:20:53,746 --> 00:21:00,800
alandlikud alamad oma hertsogile ja
käituvad alati nii, nagu tundub mõistlik.

168
00:21:24,870 --> 00:21:28,430
Mida vaesem ma olen,
seda rohkem on mul rikkusi.

169
00:21:28,466 --> 00:21:31,960
Minuga on mu tüdrukud,
minu sõbrad.

170
00:21:31,961 --> 00:21:38,630
Mu tütretütar - sinisilmne tihane -
ja minu õpilane - meistrisell.

171
00:21:38,640 --> 00:21:40,990
Kas see pole rikkus?

172
00:21:41,220 --> 00:21:45,052
Lapsed lahkuvad kodust,
aga vanakesed jäävad lastelastega.

173
00:21:45,053 --> 00:21:49,390
Nii on paremgi -
meil on alati millestki rääkida.

174
00:21:50,100 --> 00:21:57,500
Need väikesed varblased, kes praegu pole
veel midagi, saavad kindlasti millekski.

175
00:21:57,820 --> 00:22:00,470
Nende nimel ma elangi.

176
00:22:02,890 --> 00:22:07,700
Need on seemned, mida ma külvan
tulevatesse aegadesse.

177
00:22:13,546 --> 00:22:19,290
See on minu töökoda.
See pandi katku ajal põlema.

178
00:22:20,440 --> 00:22:26,960
Alati on nii seatud -
üks inimene loob, teine hävitab.

179
00:22:41,320 --> 00:22:46,760
Ja siiski on elu ilus, kui tunned
ustava käe kindlat toetust.

180
00:22:47,110 --> 00:22:49,570
Kui sinuga on su töö.

181
00:22:50,113 --> 00:22:54,480
Aga parim, mida olen teinud,
on need hinged, mida olen voolinud.

182
00:22:54,481 --> 00:22:56,700
Nad saavad olema õnnelikumad,

183
00:22:56,701 --> 00:23:03,390
sest tõusevad minu õlgadele
ja näevad kaugemale.

184
00:23:27,900 --> 00:23:31,200
Jutustas Pastella